Ülevaate koostas Kadri Aavik
Äsja avaldatud teadusartikkel pealkirjaga Hostile and benevolent sexism: The differential roles of human supremacy beliefs, women’s connection to nature, and the dehumanization of women käsitleb seksistlike hoiakute seoseid uskumustega, mille kohaselt on sotsiaalsed hierarhiad ja inimeste domineerimine loomade üle õigustatud. Uuringu autoriteks on Kenti Ülikooli psühholoogid Alina Salmen ja Kristof Dhont.
Idee, et erinevad domineerimise vormid on omavahel seotud ning täpsemalt, et esinevad seosed naiste ja loomade domineerimise vahel patriarhaarses ühiskonnas, ei ole uus. Sellest on juba mitu aastakümmet tagasi kirjutanud mitmed ökofeministid. Ilmselt tuntuimaks seda küsimust lahkavaks teoseks on Carol Adams’i The Sexual Politics of Meat: Feminist-Vegetarian Critical Theory (esmakordselt avaldatud 1990. aastal). Kuigi Adams ja teised ökofeministid illustreerisid oma argumenti mitmete näidetega popkultuurist, ei olnud seni tehtud ühtegi teaduslikku uurimust, mis statistiliste meetodite abil neid seoseid kinnitaks. Selle tühimiku aga täidab äsja ilmunud Salmeni ja Dhonti uurimus, mille eesmärgiks oli uurida seoseid hoiakutes loomade ja naiste suhtes.
Artiklis kajastavad autorid oma viite eraldiseisvat uurimistööd, kus kasutasid sarnast meetodit. Tegemist oli küsitlusuuringutega ning seal osalesid inimesed USAst ja Suurbritanniast. Uuringu keskseks mõisteks on seksism ning autorid toetuvad ambivalentse seksismi teooriale, mille kohaselt saab eristada kahte erinevat seksismi vormi: a) vaenulik seksism, mis kujutab endast naiste suhtes väljendatud antipaatiat ning vaenulikke hoiakuid ning b) heatahtlik seksism, mille kohaselt on naised nõrgad ning vajavad (meestepoolset) kaitset. Pean tunnistama, et olen selle eristuse tegemise mõttekuse osas kahtleval seisukohal, kuid hindasin autorite kommentaari selle kohta, et ka nn heatahtlik seksism pole (vaatamata eksitavale nimele) positiivne nähtus, sest kujutab endast patroneerivat suhtumist naistesse, mis omakorda süvendab soopõhiseid sotsiaalseid hierarhiaid.
Peamiste tulemustena leidsid autorid, et uskumused, mille kohaselt peaksid inimesed loomade üle domineerima ning naiste tajumine meestest enam loodusele ja loomadele lähemal ning loomade sarnastena (naiste dehumaniseerimine), on seotud seksistlike hoiakutega naiste suhtes. Näiteks hõlmavad sellised vaated arusaama, et naised on seksuaalselt agressiivsed („kiskjad“), kelle võrku mehed langevad. Selliste vaadetega inimesed pooldavad enam naiste kehasid kontrollivaid poliitikaid ning aktsepteerivad vägistamise kohta käivaid müüte. Arusaam, mille kohaselt on just naised loodusele ja loomadele lähemal ning naistele „loomuliku puhtuse“ omistamine olid seotud nn heatahtliku seksismiga. Samas, hoiakud, mille kohaselt naistele omistati võrreldes meestega vähem inimlikke omadusi, olid enam seotud vaenuliku seksismiga.
Ühe olulise järeldusena märgivad autorid, et naiste nägemine loomadele lähemal võimaldab õigustada naiste allutamist ühiskonnas ning legitimeerida nende vastu suunatud vägivalda. Ka uuringutulemused osutasid sellele, et naiste dehumaniseerimine oli seotud seksuaalse vägivalla õigustamise ja trivialiseerimisega. Autorid leiavad uuringutulemuste põhjal, et naiste objektistamine loomaõiguste kampaaniates ning meediakajastustes mitte ainult ei taastooda seksismi vaid on ka ebaefektiivne loomade kannatuste adresseerimisel, sest võib süvendada uskumusi, mille kohaselt on naiste ja loomade üle domineerimine õigustatud.
Tegemist on põneva ja olulise uuringuga, mis pakub teaduslikku tõendusmaterjali seksismi ja loomade üle domineerimise seoste kohta. Kuid samas tekitas uuring minu jaoks ka mõningaid küsimusi, millele teadusartiklist vastust ei leia. Kirjeldatud uuringutes osalesid vastajatena naised, mehed ja teistest sugudest inimesed. Kas ja kuidas erinesid nende hoiakud? Kas leitud seosed olid kõige tugevamad meessoost vastajate puhul? Samas on teada, et ka naised aitavad erinevatel viisidel patriarhaarset ühiskonnakorraldust alal hoida – kas ka selles küsimuses? Seetõttu oleks olnud huvitav hoiakuid ja leitud seoseid soopõhiselt eristada.
Teiseks, puhtalt statistilisi meetodeid kasutav uuring sellele küsimusele küll vastata ei saa, kuid oleks huvitav teada, kuidas täpsemalt ja millistel põhjustel naisi meestega võrreldes loomadele lähemal nähakse ja loomadega sarnasemaks peetakse. Ka hoiakud loomadesse on tegelikkuses mitmetahulisemad kui uuring mõista annab – lähtudes autorite enda teooriast, võiks ehk ka siin eristada nn vaenulikku loomade üle domineerimist (sh nende ekspluateerimine) ning nn heatahtlikke arusaamu inimese paiknemisest loomadest kõrgemal (sh inimeste võime loomade heaolu eest seista). Uuringust kahjuks ei selgu, kuidas respondendid inimeste ja loomade vahelisi suhteid täpsemalt mõtestasid. Nendel erinevatel hoiakutel võiksid olla loomade jaoks üsnagi erinevad tagajärjed.