Koolieelikud ja -lapsed

Muutused sotsiaalses elus

 

Koolieeliku- ja kooliiga toob laste ning nende vanemate ellu kaasa terve rea muutusi ja uusi väljakutseid. Kui siiani oli laps peaaegu täielikult koduse toidu peal, siis nüüdsest toitub laps ka kodust väljas – lasteaias, koolis, sõprade pool külas olles, sünnipäevapidudel, ostab ise süüa jne. Ka üldine toitumismuster muutub: koolilastel väheneb vahesnäkkide arv, samuti võib kooliväliste huviringide, trennide jms tõttu jääda söömine tahaplaanile. Sellest tulenevalt muutub väga oluliseks, et põhitoidukorrad oleksid tasakaalustatud ja pakuksid kõiki olulisi toitaineid.

Tõenäoliselt tuleb vanematel vastu võtta terve rida otsuseid selle kohta, kas laps jääb ka kodust väljas olles pere toitumistavade juurde või lubatakse teatud sotsiaalsetes olukordades mõningast paindlikkust. Selliste otsuste tegemine sõltub individuaalsetest asjaoludest ja siin ei ole üheselt õigeid või valesid otsuseid. Lisaks, mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda vähem on vanematel kontrolli oma laste toiduvalikute üle.

Kui osa lapsi on juba jõudnud harjuda teadmisega, et tema pere toiduvalikud on „alternatiivsed“, et elatakse veganina mitte-vegan maailmas, siis teistel on olnud vähem kokkupuuteid keskkonnaga, kus tarbitakse loomseid saadusi. Sedasorti „erilisuse“ tajumine võib olla lapsele ebamugavust tekitav, sest selles eagrupis on lapsed tihti tundlikud teiste arvamuse suhtes ja gruppi sulandumist võidakse pidada väga oluliseks. Teisest küljest on aga vanemate koolilaste seas taimetoitlus üha populaarsemaks muutuv ja atraktiivne valik.

Neile lastele, kes on sünnist saati veganid, tuleb tõenäoliselt lihtsamalt ka väljaspool kodu veganiks jäämine kui neile, kellest on taimetoitlane saanud vanemate otsusel pärast maitsemeele ja toidueelistuste väljakujunemist. Kui otsuse veganiks hakata on teinud vanemad, saab lapse jaoks taimsele toidule üleminekut lihtsamaks ja kergemini vastuvõetavaks teha, kui senised lemmikud asendada järk-järgult taimsete alternatiividega ning katsetada uusi maitsvaid veganroogi. Innustust võivad pakkuda ka info otsimine lapsele tuntud kuulsate taimetoitlaste kohta, loomade varjupaikade külastamine ja veganiks hakkamise põhjuste selgitamine lapsele eakohases vormis.

Toitumine lasteaias ja koolis

Eestis reguleerib koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis,“ mis näeb ette segatoidulise toitumisviisi, sest määruses on öeldud, et valguvajadusest ühe kolmandiku peab katma loomsete valkudega ning loomsete valkude osa ei tohi katta üksnes piima ja piimavalkudega, mis sisuliselt tähendab seda, et lisaks piimatoodetele tuleb pakkuda ka liha- ja/või munatooteid. Samas: „Usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu teisiti toituvate laste toitlustamises võib teha muudatusi vastavalt lapsevanema soovile kooskõlas tervisekaitsenõuetega.“1Tervisekaitsenõuetega kooskõlas olemine tähendab, et lapsele pakutav toit peab andma määrusega ettenähtud koguse toiduenergiat ja toitaineid. Seega, kui vanemad otsustavad, et nende lasteaia- või koolilaps peaks saama ka lasteaias või koolis taimetoitu, tuleks ühendust võtta lasteasutuse toitlustamise eest vastutava isikuga, et arutada taimse menüü võimalusi.

Alternatiivse variandina või kui lasteasutusel ei ole võimalik erimenüüd pakkuda, on parimaks lahenduseks lapsele toidu kaasa pakkimine. Nii saab lapsele pakkuda lasteaia- või koolitoidust mitmekülgsemat toiduvalikut ja koostada menüü lapsele meeldivatest toiduainetest, mis suurendab tõenäosust, et kogu toit ka söödud saab.

Kui lapsele on oluline oma toiduvalikutega teistest mitte liigselt erineda, saavad vanemad eelnevalt järele uurida, milline on lasteaia või kooli menüü antud päeval ja sellele vastavalt teha kaasa süüa, mis on sarnane teiste menüüga, kasutades taimseid alternatiive – nt sojahakkmassi hakkliha asemel või sojapiima lehmapiima asemel, taimseid vorste ja kotlette, praetud marineeritud tofut kanaliha asemel jms. Teiste toidu „matkimist“ võib kasutada ka muudes sotsiaalsetes situatsioonides, nt kui laps läheb sünnipäevapeole, on eelnevalt võimalik sünnipäeva korraldavatelt vanematelt järele uurida, milliseid toite pakutakse, mis kujul (nt kas pitsa on ruudukujuliselt lõigatud või sektoritena), mis värvi jne ning vastavalt sellele söök kaasa panna. Sünnipäevalapse vanemate nõusolekul võib sünnipäevatordi tegemise enda peale võtta, varustada pidu taimse jäätisega, taimsete viineritega, pakkuda abi toitude valmistamisel vms.

Tervislike toitumisharjumuste kujundamine

Selles eagrupis olevate laste kasv on aeglane, kuid stabiilne ja seda peegeldab teatud määral ka laste isu. Mitmetest toitumisega seotud probleemidest, nt päevade kaupa ainult ühe toidu söömisest, on laps tavaliselt juba välja kasvanud, kuigi tugevad toidueelistused või vastumeelsus teatud toiduainete suhtes võivad edasi püsida.

Juba väikesest peale tuleks lapsele selgitada ning oma eeskujuga ette näidata, mis on tervislik ja tasakaalustatud toitumine. Samuti on oluline selgitada, kuidas rämpstoit ja ebatervislik toitumine mõjutab tervist ning meeleolusid. Kui lapsele pakkuda igal toidukorral vaid tervislikke toiduaineid, õpib ta nende maitseid hindama ja neid ka ebatervislikele alternatiividele vabatahtlikult eelistama.

Koolieelikute ja -laste toitumises kehtivad samad tasakaalustatud toitumise põhimõtted, mis vegantoitumise puhul üldiselt. Enamuse vajalike toitainete saamise teeb lihtsaks, kui lastele pakkuda mitmekülgset toiduvalikut erinevatest toidugruppidest – teraviljatooteid (eelistatult täisteratooted), köögivilju, puuvilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid. Eelistada tuleks toitainerikkaid toiduaineid ja rämpstoitu (limonaadid, krõpsud, friikartulid, suhkrurikkad toiduained jms) üldse mitte pakkuda või selle söömist oluliselt piirata. Lähemalt hästi planeeritud taimetoitlusest.

Olulisemad toitained

Mitmekülgselt ja tervislikult toitudes tagab toidusedel hõlpsasti enamuse asendamatute toitainete küllaldase saamise. Samas teatud toitainete saamine nõuab hoolikamat planeerimist:

Vitamiin B12

Kõigi veganite jaoks on oluline, et toit sisaldaks regulaarselt usaldusväärset B12-vitamiini allikat, milleks on B12toidulisandid või B12-ga rikastatud toiduained. Lähemalt B12-vitamiinist.

Valgud

Veganitel ei ole raske saada piisavalt valke, kui tarbida piisavalt toiduenergiat ja kui toidusedel sisaldab mitmekülgset valikut erinevatest toiduainetest ning toidugruppidest (sh ka kaunviljatoite). Parimateks valguallikateks on kaunviljad, tofu, sojapiim, teraviljatooted, pähklid/seemned, maapähklivõi, tahhiini, hummus, sojajogurt ja taimeburgerid. Lähemalt valkudest.

Jood

Veganitel, kes ei kasuta jodeeritud soola, ei söö meretaimi ega võta ka joodi sisaldavaid toidulisandeid, on suure tõenäosusega toidust saadavad joodikogused oluliselt väiksemad soovitustest. Seetõttu on oluline, et veganite toidusedelis oleks regulaarselt mõni nimetatud joodiallikas. Meretaimedest joodi saamisel tuleb teada nende joodisisaldust, sest osad meretaimed sisaldavad väga suuri joodikoguseid. Lähemalt joodist.

Kaltsium

Luude ja hammaste kasvuks on oluline, et toidus oleks piisavalt kaltsiumit. Kaltsiumi saamise teeb lihtsaks rikastatud taimepiimade regulaarne tarbimine, samuti on väga headeks kaltsiumiallikateks kaltsiumisooladega kalgendatud tofu, tahhiini, rohelised lehtköögiviljad, brokoli, mandlid, seemned, apelsinid, mandariinid, viigimarjad, valged oad, aedoad, must melassisiirup jms. Lähemalt kaltsiumist.

Vitamiin D

D-vitamiin on luude seisukohast sama oluline kui kaltsium, sest aitab kaltsiumil omastuda. Heledanahalisel inimesel piisab D-vitamiini päevavajaduse katmiseks sellest, kui viibida keskpäevasel ajal (kella 10 ja 14 vahel) 10–15 minutit päikese käes riiete ja päevituskreemiga katmata näo ning käsivartega päeval, mil pikemaajalisem päikese käes viibimine tekitaks päikesepõletuse. Tumedanahalisel inimesel kuluks samadel tingimustel 20 minutit. Kahjuks on meie laiuskraadidel päikesekiirguse toimel D-vitamiini moodustumine efektiivselt võimalik vaid suvekuudel. Muul ajal, „D-vitamiini talvel“, mis meil kestab oktoobrist aprilli keskpaigani, on kõige usaldusväärsemaks D-vitamiini allikaks toidulisandid. Lähemalt D-vitamiinist.

Raud

Headeks rauaallikateks on kaunviljad, täisteratooted, rauaga rikastatud hommikuhelbed, pähklid-seemned, rohelised lehtköögiviljad, must melassisiirup, rosinad, kuivatud aprikoosid jms. Raua omastamist saab oluliselt tõsta, kui rauarikkaid toiduaineid süüa koos köögi- ja puuviljadega, mis on head C-vitamiini allikad. Lähemalt rauast.

Asendamatud rasvhapped

Juhuslikult koostatud toidusedelis võib veganitel puudu jääda oomega-3 rasvhapetest. Parimateks asendamatute oomega-3 rasvhapete allikateks on jahvatatud linaseemned, kreeka pähklid, rapsiõli, chia ja kanepiseemned. Lähemalt rasvhapetest.

Tsink

Parimateks tsingiallikateks on need taimeosad, millest saab alguse uus elu – terad, seemned, pähklid ja kaunviljad. Lähemalt tsingist.

Seleen

Taimede seleenisisaldus sõltub suuresti pinnase seleenisisaldusest. Kuna Põhja-Euroopa pinnas on üsna seleenivaene, on siinsetel vegan lastel soovitatav süüa mõned parapähklid nädalas. Lähemalt seleenist.

Vitamiin A

A-vitamiini piisavaks saamiseks tuleks regulaarselt süüa karotenoididerikkaid toiduaineid nagu porgandid, maguskartulid, kõrvitsad ja rohelised lehtköögiviljad. Karotenoidid omastuvad paremini, kui samal toidukorral süüa ka rasvarikkamaid toiduaineid (nt pähklid-seemned, avokaadod) ja kui karotenoididerikkaid toiduaineid tarbida mahlade, smuutide või püreedena.

Viited

Kasutatud allikad

  • Davis, B., Melina, V. Becoming Vegan. Summertown, TN: Book Publishing Company. 2000.
  • Jamieson, A. Living Vegan for Dummies. Hoboken, NJ: Wiley Publishing, Inc. 2010.
  • Mangels, R., Messina, V., Messina, M. The Dietitian’s Guide to Vegetarian Diets. 3. väljaanne. Sudbury, MA: Jones & Bartlett Learning, LLC. 2011.
  • Norris, J, Messina, V. Vegan for Life. Cambridge, MA: Da Capo Press. 2011.