Autor: Kadri Sikk
Sellise realistlikult ambitsioonika eesmärgi, et aastaks 2022 on 5% eestimaalastest veganid, oleme seltsis strateegiliselt seadnud. Siin on suurimad sammud, mida oleme tänavu teinud meie veganmaailma tuleku heaks.
Veganlusest räägivad need, kes teavad veganlusest enim – veganid
2018 on olnud märgiline aasta, sest veganlusest räägitakse järjest adekvaatsemalt. Debattides osaleb üha enam inimesi, kelle teadmised taimetoitlusest peegelduvad nende isiklikes valikutes. Oleme tänavu teabe inimesteni jõudmisele oluliselt tagant tõuganud kõigis kolmes veganluse põhiküsimuses ehk tervise, keskkonna ja eetika vallas järgmiselt:
Veganlus ja tervis
Tihendasime koostööd tervisevaldkonna professionaalidega kodus ja võõrsil. Aasta alguses osalesid arutelus veganite kogemuste üle meditsiinisüsteemis Eesti Perearstide Selts, Tartu Ülikooli Kliinikum ja perearst Marta Velgan, kes intervjueeris mõned kuud hiljem üht maailma tuntuimat täistaimse toitumise eestkõnelejat dr. Neal Barnardi. Tänu heale koostööle on vegan.ee meditsiiniringkonnas tunnustatud veganlusealane infoportaal ning meie koostatud materjale tellisid aasta jooksul hulgaliselt perearstikeskuseid üle Eesti. Populaarne oli ka Tartus toimunud filmiõhtu, kus linastunud “Food Choices” juhatasid sisse lisaks Martale ka toitumisnõustaja Rain Vainik ja loodushariduse edendaja Robert Oetjen.
Veganlus ja keskkond
Selle aasta Taimetoidumess keskendus eelkõige merele ja mereloomadele, mille juhatasime sisse eelüritusega “Antropotseen – kuidas süüa ja kestma jääda?”. Meie tarbimisharjumuste keskkonnamõjude üle arutlesid külalised Soomest, Rootsist ja Eestist. Arutelus osalenud Tartu Ülikooli zookaitsebioloog Liina Remm ütles ühe esimese teadlasena välja raadiointervjuus Ökoskoobile, et kohalik loomne toit pole keskkonnasäätlikum kui kaugelt toodud taimne toit, kinnitades tõdemusi meie põhjalikust ülevaateartiklist “Väärarusaamad loomakasvatuse keskkonnamõjust”. Tänu eelüritusele kajastati taimetoitluse positiivseid keskkonnamõjusid lisaks raadiole ka teles ja trükimeedias.
Veganlus ja eetika
Enim rõõmustab, et oleme järjest kindlamini rääkinud veganluse vajalikkusest õigluse tagamiseks ning vägivallakultuuri lõppemiseks, ning see kõnetab laia publikut. Juba teist aastat järjest avasime koostöös Kumuga Kumu Dokumentaali hooaja. Südamlik linateos “Kõige viimane siga” tõi kokku täissaali filmihuvilisi, kes said kaasa haarata ka meie uusimat voldikut “Sissejuhatus veganlusse”. Jätkasime loomapidamise eetiliste küsimuste lahkamist ka Taimetoidumessil, kus esines Rootsi esimene veganfarmer Gustaf Söderfeldt, kes rääkis oma lugu seakasvatajast veganfarmeriks hakkamiseni – mille vastu tundis meie suureks rõõmuks huvi ka Maaleht.
Kirjutasime spetsiesismist ja veganlusest ning seotud praktikatest mitmeid arvamuslugusid, mis ilmusid Sirbist ERRini, olles mitmel korral päeva loetuimad lood. Analüüsisime veganluse seoseid teiste vabadusliikumistega Facebook live’ides Feministeeriumi ja Eesti LGBT ühinguga.
Veganlust toetavate sõnumite jõudmisele meediasse on olulise tõuke andnud kommunikatsioonispetsialisti töölevõtt seltsi alates 2018. aasta suvest, kes hoiab meediakajastustel silma peal ja leiab võimalusi, kus saaksime veganlusest rääkida.
Üks suurimatest panustest, mis hõlbustab veganluse tutvumist nii tervise, keskkonna kui eetika vallas ja esimeste sammude tegemist, on novembrist välja kuulutatud uuenenud Vegan väljakutse, millega saab käesolevast aastast liituda igal ajal, sest tegemist on e-programmiga. Uue väljakutse võtsid sügisel vastu ka mitmed avaliku elu tegelased nagu Laura Põldvere, Aro Velmet ja Zuzu Izmailova ja esimene tagasiside on olnud väga positiivne.
Veganiks jääda olgu lihtne kõigile ja kõikjal
Veganlusest räägitakse rohkem ja adekvaatsemalt, kuid oluline on muuta veganvalikute tegemine lihtsalt, et oleks võimalik püsida veganluse juures. Selleks tegime tänavu ära hulga tööd.
Aasta alguses esitlesime “Veganite kogemused Eesti meditsiinisüsteemis” uuringutulemusi ja suvel avaldasime uuringu “Vegantoit lasteaias”. Uuringutest jääb peamiselt kõlama avaliku sektorite asutuste äärmiselt ebaühtlane kvaliteet veganvalikute tagamisel ja enamasti paistab olevat õnneküsimus, kuidas veganitesse suhtutakse või meiega arvestatakse.
Olulise verstapostini kvaliteedi tagamiseks ja ühtlustamiseks lasteaiatoitlustamises jõudsime kevadel, kui Terviseamet kinnitas pärast pikki läbirääkimisi toitumuslikult tervisekaitsenõuetele vastavate veganmenüüde pakkumise sobilikuks. Läbirääkimised toimusid meie koostatud veganmenüü üle, mis vastab segatoidumenüüdest paremini tervisekaitsenõuetele ning on suurepärane valik kõigile lastele. Edasi on äärmiselt oluline, et lapsevanemad küsiksid oma lastele vegantoitu ning jõuaksid lasteaedadega kokkuleppele selle saamises.
Toetamaks veganvalikute laienemist ning veganlusse jäämist, lõime käesoleval aastal kolm uut teenust. Õigusnõustamisele saavad pöörduda kõik, kes satuvad keerulisse olukorda veganluse tõttu, näiteks kui avaliku sektori asutustes (sh lasteaedades) ei arvestata veganlusega või veganluse tõttu on alust kahtlustada diskrimineerimises. Anname nõu, kuidas oma õiguste eest edasi seista. Kogemusnõustamisele on soovitatav pöörduda vaimselt keerulistes olukordades, kui veganlus muudab keeruliseks suhted ja loomade kannatuste tunnistamine ähvardab läbipõlemisega, samuti lemmiklooma kaotuse puhul. Toitumisnõustamist aga pakume aga neile, kes soovivad üle vaadata oma toidulaua täisväärtuslikkuse.
Loomade õiguste eest seisame kõige tulemuslikumalt, seistes iseenda õiguste eest – nii teeme veganluse valimise lihtsaks kõigile, kes seda soovivad. Veganlus kuulub veendumusena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstavate inimõiguste hulka. Rääkisime sellest, mis on veganite õigused, meie õigusnõustaja Mari-Liis Sepperiga Facebook live’is. Käisime Rahvusvahelise Veganite Õiguste Alliansi (IVRA) konverentsil Šotimaal. Rääkisime veganite õigustest ajakirjanduses.
Esmakordselt olime tänavu kaasatud riikliku arengukava väljatöötamisse, kui käisime Sotsiaalministeeriumi kutsel rahvastiku tervise arengukava arutelul. Ühinesime ka Kestliku Arengu Koalitsiooniga. Samuti kutsuti meid jagama oma kogemusi huvikaitsest, teavitustööst ja organisatsiooni arendamisest paljudele üritustele ja koolitustele nagu näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali aastakonverentsile või Praxise riigiametnike koolitusele.
Kindlalt eesmärgi suunas
Selleks, et aastal 2022 oleks Eestis 5% veganeid, läheb vaja paljude organisatsioonide, ettevõtete ja aktivistide panust. Lõpetame aga hea uudisega oktoobrist, kui viisime koos Loomusega läbi rahvastku küsitlusuuringu, millest selgus, et kuigi üldiselt on rahvastikus veganeid hinnanguliselt 0,6%, siis noorte (vanuses 15-24) seas on meid juba üle 3%. Jätkates veganlusest rääkimise ja veganvalikute nõudmise ning loomisega on üsna tõenäoline, et saavutame vähemalt selles vanuserühmas seatud eesmärgi. Jääme põnevusega ootama, mida uut toob 2019!
Seltsi tööd ja veganluse levikut saad toetada annetuste ja püsiannetustega, toetuskaardi või Krõõt Kukkuri illustreeritud t-särgi ostmisega (kirjuta eestiveganselts@vegan.ee).