Ilmselt ei ole saladus, et nende kahe – vegan ja LGBT+ kogukonna – vahel on vähemalt nii palju ühisosa, et mõned inimesed kuuluvad samal ajal mõlemasse kogukonda. Kuid kas ja miks peaksid veganid häälekalt toetama LGBT+ kogukonna liikmeid?
Veganlust defineeritakse kui filosoofiat ja teatud väärtustest lähtuvat eluviisi, mille järgi püütakse eemaldada oma elust nii palju kui praktiliselt võimalik kõiksugune loomadevastane julmus ja ärakasutamine toiduks, riieteks ning kõikideks muudeks tarbeteks.
Loomulikult mõeldakse selle definitsiooni all enamasti mitteinimloomade peale, kuid kuidas on siis nende inimloomadega, kes samuti kannatavad ebaõiglaste seaduste, ajale jalgu jäänud sotsiaalnormide ning julma kohtlemise all? Võime kindlalt öelda, et LGBT+ kogukond koos paljude teiste marginaliseeritud gruppidega kogevad tihti sellist tagakiusamist, mida veganluse filosoofia üritab elimineerida.
Kuna veganluse eesmärk on vähendada kannatusi, siis tundub loogiline, et veganid võiksid olla häälekad LGBT+ kogukonna liitlased, kuna mõlemad kogukonnad raputavad status quod trotsides traditsioonilisi sotsiaalseid standardeid. Mõlema kogukonna liikmed on kui „teised“ – veganid keelduvad osalemast tavades, mis kasutavad ära loomi ning kväärid ei allu heteronormatiivsusele.
Kuigi veganlus ja kväär olemine on osa inimese identiteedist, siis ei maksa unustada, et vaid üks neist on valikuline – veganid on võtnud vastu otsuse elada elu, milles nad võtavad moraalse ja poliitilise seisukoha teiste olendite ebaõiglase kohtlemise vastu, kuid kväärid sündisid oma identiteediga, saamata seda otsustada.
Veganid, kelle arusaamine veganlusest ühtib ülaltoodud definitsiooniga, teadvustavad, et nende veganlus ulatub kaugemale kui vaid toitumiseelistused. Kuigi järjest enam kogub populaarsust taimselt toitumine kui eluviis, siis n-ö terviseveganitel on puudu üks oluline nüanss – sotsiaalse õigluse motivatsioon, mis on eetilise veganluse üks alustalasid.
Eetiline veganlus, mis võitleb kannatuste vähendamise ja kollektiivse vabastamise eest, hõlmab lisaks loomadele ka inimloomasid. On selge, et õigluse eest võitlemine ei lõppe mitteinimloomadega, vaid ulatub ka nende marginaliseeritud gruppideni, keda erinevad sotsiaalsed ja poliitilised probleemid puudutavad. Eetilised veganid tegelevad aktivismiga, et seista vastu probleemidele nagu rassism, õigus toidule, kliimamuutused jne. Seetõttu on otsus vegan-elustiili praktiseerida ka otsus kaitsta ja toetada kõiki kogukondi, kellele tehakse liiga.
Miks siis LGBT+ kogukond vajab veganite tuge?
LGBT+ kogukond üle maailma puutub kokku ebavõrdse kohtlemise, tagakiusamise ja rõhumisega. 193 ÜRO liikmesriigist 62 riigis on homoseksuaalsus keelatud de facto või läbi õigusaktide ning samast soost isikute abielu lubatud vaid 38 riigis (juuni 2025 seisuga). Veel tänapäevalgi ei saa paljud kväärid oma lähedastega seksuaalsusest ja soolisest identiteedist rääkida. 2023. aasta uuringus „LGBTQI at a Crossroads: Progress and Challenges” raporteeris 62% Eesti inimestest, et ei julge avalikus ruumis samast soost partneriga käest kinni hoida ja kogevad kaks korda suurema tõenäosusega diskrimineerimist ja negatiivset kohtlemist, kui avaldavad oma identiteedi tervishoiusüsteemis. 40% osalenutest vastas, et väldivad teatud piirkondi hirmus, et neid võidakse seal rünnata ning 48% raporteerisid ahistamist. Peaaegu 70% kväärõpilasi saavad osa homofoobsest ahistamisest ja kiusamisest ning iga neljas Eesti inimene tunneks ebamugavust, kui nende kolleeg oleks LGBT+ kogukonna liige.
Ülemaailmselt kasutatakse transinimeste peal veel seksuaalse sättumuse muutmise „teraapiat” – see võib olla vestlusteraapia, kuid raporteeritakse ka „deemonite väljaajamist” vägivalda, näljutamist ning psühholoogilisi võtteid. 37% uuringu vastanutest on sellist „teraapiat” kogenud.
20% vastanutest mõtlesid uuringule eelnenud aastal enesetapule.
Siiski, Inimõiguste Keskuse 2023. aasta uuring näitab muutust positiivses suunas – Eesti elanikud suhtuvad lesbidesse ja geidesse kahe aasta taguse ajaga võrreldes positiivsemalt. Eriti palju on muutunud muukeelse elanikkonna suhtumine.
Homoseksuaalsust peab täiesti või pigem vastuvõetavaks üle poole vastanutest (56%). Eestikeelsest elanikkonnast peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks 64% ja muukeelsest elanikkonnast 39%. Kõige avatumad on 20–29-aastased: 83% neist arvab, et homoseksuaalsed inimesed on normaalne osa ühiskonnast.
Juunikuu on Pride’i kuu ning kuigi tundub, et see on aeg, mil LGBT+ kogukonda tähistada, siis on oluline ka meeles pidada, et kõik rongkäigud ja üritused selle kuu jooksul on protestiks ülemaailmse ebaõigluse vastu selle kogukonna suunas. On äärmiselt oluline liita ka LGBT+ inimesed veganaktivismiga ning seda kogukonda aastaringselt toetada.
Kuidas toetada?
- Osale kohalikus ja riiklikus poliitikas, et toetada LGBT+ inimesi.
- Anneta LGBT+ organisatsioonidele.
- Toeta veganettevõtteid, mida juhivad LGBT+ kogukonna liikmed.
- Hoolitse selle eest, et vegan toidukohad oleksid LGBT+ inimestele turvalised.
- Kaasa LGBT+ inimesi oma aktivismi.
Rohkem infot ning võimalusi aidata leiad aadressilt lgbt.ee
LGBTQI at a Crossroads: Progress and Challenges uuring
Rainbow map
Inimõiguste Keskuse uuring: Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel
Tekstis on kasutatud tõlget Marisa Greeni’i artiklist The Vegan Society blogis „The relationship between Pride and veganism”, https://www.vegansociety.com/news/blog/relationship-between-pride-and-veganism. Tõlkis ja viited Eesti kontekstile lisas Britta Lõõbas.