Lisaks nahale ja karusnahale väldivad veganid ka villa sisaldavate asjade ostmist. Kuigi lammaste olukord on tihti parem kui teistel farmiloomadel, peavad ka nemad taluma kannatusi, eriti suurtööstustes. Nende hulka kuulub
kastreerimine, mida tehakse kulude kokkuhoiuks enamasti tuimestuseta. Austraalias, mis on suurim villa eksportija maailmas, on laialt levinud naha eemaldamine päraku ümbert (nn
mulesing). Ka see parasiitide vältimiseks tehtav operatsioon viiakse läbi
tuimestuseta ning mitte alati koolitatud personali poolt. Lammaste vastuvõtlikkus
parasiitidele on aretustegevuse tagajärjel suurenenud. Samuti on selle tulemuseks ülipaks villkasukas, mis suurendab
kuumarabanduste ohtu. Ka pügamise käigus saavad lambad tihti vigastada, sest võimalikult suure hulga lammaste pügamiseks võimalikult lühikese aja jooksul tuleb teravaid villakääre käsitseda suurel kiirusel.
Ehkki Euroopas võivad lammaste pidamisel valitseda paremad tingimused, ei tasu unustada, et ka villalammaste elud lõpetatakse paratamatult tapamajas ning valdav osa turul olevast villast on pärit väljastpoolt Euroopat.
Villa tootmiseks kasutatakse lammaste kõrval ka
kitsi (mohäär, kašmiir, pašmina),
küülikuid (angoora) ja
alpakasid. Kuigi nende liikide puhul ei pruugi olla tegemist niivõrd mastaapse tööstusega kui on seda lambakasvatus, ei ole loomade heaolu kunagi kindlustatud, kui neid peetakse kasumi teenimise eesmärgil. Kurvaks näiteks on 2013. aasta lõpus ilmsiks tulnud videod angooravilla kitkumisest elusatelt küülikutelt. Tegemist on äärmiselt piinarikka protsessiga, mida korratakse üha uuesti iga mõne kuu tagant, kuni küülikud surevad kas aasta-paari jooksul kitkumisel saadud traumadesse või tapetakse kahe- kuni viieaastaselt (loe täpsemalt
PETA kodulehelt). Nagu alati, kui loomi peetakse ärilisel eesmärgil, on probleemiks ka elutingimused (tavaliselt kitsad puurid), loomade kohtlemine karva eemaldamisel ning nende tapmine enne loomuliku eluea lõppu.
Samalaadsed probleemid seonduvad
sulgedega, mida
kitkutakse või kogutakse
partidelt ja
hanedelt. Osa sulgedest kogutakse nuumlindude kehadelt pärast tapmist, kuid tihti kitkutakse nii Euroopas kui mujal elusaid linde. Kuigi haned ja pardid sulgivad ka loomulikult, ei ole suurtes kasvanduses võimalik neilt lahtiseid sulgi eemaldada ilma, et kistaks ühtlasi välja kõvasti naha küljes kinni olevaid. See on võrreldav juuste koos juurtega väljarebimisega. Protsessi korratakse üha uuesti kuni lind lõpuks tapetakse.
Paljud veganid ei tarvita ka siidi, mida valmistatakse siidiusside süljest tehtud kookonitest. Pärast kookoni valmimist visatakse see keevasse vette või kuumutatakse ahjus, et
tappa selles elav vastne. Ühe grammi siidi valmistamiseks tapetakse umbes 15 siidiussi.
