Kaladel on
aju ja
närvisüsteem ning nende reaktsioonidest välisärritajatele võib järeldada, et nad on võimelised tundma valu. Kalade valutundlikkus on tänapäeval teadusringkondades küllaltki tuline vaidlusteema ning uued teadustööde tulemused võivad tuua muutusi loomade heaolu puudutavasse seadusandlusse, kus kaladel puudub praegu pea igasugune kaitse (juunis 2025 avaldatud
uurimuse kohaselt võivad kalad valu käes piineldes lämbuda kuni 22 minutit pärast veest välja tõmbamist). Kõik peajalgsed, eriti aga
kaheksajalad,
tindikalad ja
kalmaarid, on märkimisväärselt intelligentsed ja seetõttu ainukesed selgrootud, keda on arvesse võetud loomakaitseseadustes. Nad näitavad üles hämmastavat omavahelist koostöö- ja suhtlemisvõimet ja uudishimu, oskavad läbida labürinte, lahendada ülesandeid ja õppida, teataval määral oma tegevusi ette planeerida ja kasutada abivahendeid nagu kookospähklikoored endale varjupaiga ehitamiseks. On koguni viiteid sellele, et kaheksajalgadel võib olla erinev iseloom ja neile võib meeldida näiteks mängida või pahandust teha.
Ülepüügi tõttu ei lõppe maailmameredes mitte ainult kalavarud, vaid kannatavad ka paljud teised veeloomad, kes jäävad hiiglaslikesse
kalavõrkudesse kinni. Kaaspüügiks on muuhulgas
veelinnud, hülged,
koprad,
saarmad,
naaritsad,
pringlid ja
delfiinid, kes surevad koos kaladega, sest püüdjatel on nii suurtest võrkudest väga keeruline soovimatuid isendeid eraldada. Sama laastav on
krevetipüük, kus 10 kilogrammi krevettide saamiseks hukkub 100 kilogrammi veeloomi, sealhulgas
kilpkonni ja kalu. Kolmandik minema visatud saagist läheb krevetipüügi arvele.
Ka
kalakasvandused pole lahenduseks. Teatud tüüpi kalu, keda kasvandustes kasvatatakse, toidetakse avamerekaladega. Kasvandustes on väikesel ala koos suur hulk kalu, vähene ujumisruum põhjustab kaladele
stressi ja
vigastusi ning soodustab
haiguste ja
parasiitide levimist. Samalaadsed tingimused valitsevad krevettide ja teiste koorikloomade kasvandustes, kus emastel krevettidel lõigatakse sageli küljest silmavarred, et stimuleerida paljunemist.
Vaata Animal Equality poolt 2024. aastal läbi viidud kuudepikkust varjatud uurimust kokku võtvat videot
siit.
Loe ookeanide tühjenemisest ülepüügi tagajärjel lähemalt
siit.
