Eesti Vegan Seltsi üheks missiooniks on toetada veganeid infoga selle kohta, millele toidulauda planeerides erilist tähelepanu pöörata. Kas see aga tähendab, et segatoitumist pole vaja „hoolikalt planeerida“?
Oma toidulaua läbimõtlemisest ei pääse. Foto: Adobe / chika_milan
Taimetoitlust ja veganlust seostatakse mitmete tervisekasudega, kuid sageli lisatakse hoiatus, et piisava toiteväärtuse tagamiseks on vaja „hoolikat planeerimist“. Seevastu segatoitumise puhul rakendatakse sarnast ettevaatlikkust harva.
David Goldman Helsingi ülikoolist ja
Matthew Nagra Briti Columbia ülikoolist koostasid teadusajakirjas Journal of Disease Reversal and Prevention avaldatud narratiivse ülevaate, mis andis hinnangu selliste hoiatuste proportsionaalsusele. Selle jaoks koondati 2000. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta juunini avaldatud uuringute tulemused.
Vaadati läbi eelretsenseeritud kohortuuringud, juhuslikustatud kontrolluuringud, metaanalüüsid, süstemaatilised ülevaated ja seisukohavõtud, et võrrelda tervisenäitajaid, toitumise kvaliteeti, toitainete piisavust ja mõju rahvatervisele segatoitluse, taimetoitluse ja vegantoitumise puhul.
Taimetoitlus ja veganlus olid võrreldes segatoitlusega seotud väiksema südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi ja teatud vähivormide riskiga. Kuigi veganlus oli võrreldes segatoitlusega seotud suurema luumurdude riskiga, olid nii taimetoitlastel kui ka veganitel toitumise kvaliteedi näitajad üldiselt kõrgemad, peamiselt suurema puu- ja köögiviljade ning täisteratoodete tarbimise ning madalama naatriumitarbimise tõttu.
Murekohaks oli vegantoitumises sagedamini madal B
12-vitamiini, D-vitamiini, kaltsiumi ja joodi tase, samas kui segatoitumises jäi tihtipeale vajaka kiudainetest, E-vitamiinist, magneesiumist ja kaaliumist. Ülevaade leidis, et kõik toitumismustrid vajavad teadlikku planeerimist, et tagada piisav toiteväärtus ja ennetada kroonilisi haigusi.
Taimetoitluse ja veganluse esiletõstmine eriliselt riskantsetena võib neid toitumisvalikuid tahtmatult stigmatiseerida, tugevdada väärarusaamu ning soodustada minnalaskvat suhtumist toitainevaesetesse segatoitumise viisidesse. Rahvatervist puudutav teave peaks olema tasakaalustatud, võtma arvesse, et kõik toitumisviisid vajavad planeerimist, ning toetama teadlikke ja kestlikke toiduvalikuid.
Uuring: Goldman D, Nagra M. Asymmetrical Dietary Guidance: Reassessing the “Careful Planning” Caveat in Vegetarian and Vegan Diets. ijdrp. 2025;7(2):13 pp. doi:10.22230/ijdrp.2025v7n2a615
Eesti Vegan Seltsi seisukoht on, et kuna hoolikas planeerimine on tervise edendamise seisukohast vajalik kõigi toitumisviiside puhul, siis on parim valik eetiline ja keskkonnasõbralik vegantoitumine, mis toob kaasa ka terve rea eeliseid tervisele.