Lisaks kasvuhoonegaasidele ja vihmametsade hävitamisele tekitab loomakasvatus pöördumatut ja väga otsest kahju kohalikul tasandil, reostades keskkonda loomade väljaheidetega. Loomade väljaheited ja nende ebaefektiivne ladustamine reostavad põhjavett ja kohalikke veekogusid ning halvendavad muldade seisundit. Eestis on probleemiks lämmastiku- ja fosforiühendite Läänemerre sattumine, mis põhjustab eutrofeerumise ehk vee rikastumise toitainetega ja seeläbi veeloomade elukeskkonna halvenemise.
Keskkonnareostust ei tekita mitte ainult farmiloomade kasvatamine, vaid ka karusnahatööstus. Ekslikult arvatakse, et karusnahk on kunstnahast ökoloogilisem. Nii massiline loomade kasvatamine kui ka karusnaha töötlemine kurnavad ja kahjustavad keskkonda. Ka nende loomade väljaheited reostavad kohalikke veekogusid ja põhjavett. Samuti saastavad pinnast sajad ja tuhanded nülitud loomade laibad, mis tööstusel pärast karusnaha kättesaamist üle jäävad. Nii nahka kui karusnahka töödeldakse mürgiste ainetega, mis lisaks keskkonna saastamisele tekitavad terviseprobleeme ka karusnahavabrikutes töötavatele inimestele.