Liikmetele
Liitu Toeta
Keskkond

Loodusvarade hävitamine

Meie loodusvarad ei ole lõputud. Paljude ressursside puhul ei ole enam küsimuseks, kas need saavad otsa, vaid millal. Inimkonna toitmine liha, piima, munade ja muu loomsega on äärmiselt ebatõhus, sest seeläbi raisatakse ning reostatakse suurtes kogustes loodusressursse nagu toit, vesi, maa, õhk, fossiilkütused jne. Loomade toitmiseks ja ülalpidamiseks läheb vaja oluliselt rohkem maad, vett ja väetist kui taimetoidu saamiseks. See on nii, sest suur osa loomasöödaks kasutatavas teraviljas sisalduvatest kaloritest läheb lihtsalt kaduma loomade elu- ja seedetegevuse käigus. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000–20 000 liitrit vett. Võrdluseks, ühe kilo nisu tootmiseks kulub 500–4000 liitrit vett.

Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Euroopa Komisjon on öelnud, et „Euroopa põllumajandus on võimeline toitma Euroopa inimesi, kuid mitte Euroopa loomi”.

Tervelt 30% kogu maismaast kasutatakse põllumajandusloomade kasvatamiseks, kas karjamaana või sööda tootmiseks. Kariloomade pidamine on üks peamisi metsa hävimise põhjuseid, eriti Ladina-Ameerikas, kus leiab aset kõige ulatuslikum metsaraie. Igal aastal raiutakse maha tuhandeid hektareid vihmametsi, et saada põllumaad, mida kasutatakse eelkõige loomasööda (soja ning maisi) kasvatamiseks. Intensiivpõllumajandus vähendab orgaaniliste ainete ja toitainete varusid mullas, mis tähendab, et pinnas kurnatakse kiiresti ja püsib pidev vajadus uute põllumaade järele. Hinnanguliselt on maha raiutud ja põletatud ligi 20% Amazonase vihmametsadest ning igas sekundis hävib järgmine jalgpalliväljaku suurune ala. Kuid vihmametsad on meie planeedi jaoks elulise tähtsusega: nad toodavad üle 20% hapnikust ning eemaldavad atmosfäärist miljoneid tonne CO2, ladustades selle maapinnas. Vihmametsad on koduks 50 protsendile maa looma- ja taimeliikidest, millest paljud on tänaseks ohustatud.

Intensiivpõllumajanduse ja kliimasoojenemise tagajärjeks on ka maailma mageveevarude drastiline vähenemine. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%, kusjuures suurt osa sellest kasutatakse loomasööda tootmiseks, ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele. Ühe kilo loomaliha tootmiseks kulub 15 500 liitrit vett, samal ajal kui 1 kg nisu tootmiseks üksnes 1600 liitrit ja 1 kg riisi tootmiseks 2500 liitrit.

Ressursside mõõdutundetu raiskamine kahjustab otseselt ka vaesemaid riike ja kogukondi. Loe lihatööstuse mõjust inimestele siit.

Artiklid teemal Keskkond

Kõik teema postitused
Kõik teema postitused
Eesti Vegan Selts
Eesti Vegan Selts

Liitu postiloendiga

Ole kursis tulevaste ürituste ja oluliste veganlusega seotud uudistega!
Me ei spämmi ega jaga sinu andmeid kunagi kellegi kolmandaga. Sul on alati võimalus ennast nimekirjast eemaldada, kui klikid meie uudiskirja lõpus olevale lingile.
Cookies