ÜRO raportid kinnitavad, et kõige enam soodustab kliimasoojenemist loomakasvatus, mille mõjul eraldub atmosfääri lisaks suurele kogusele süsihappegaasile nii metaani kui ka lämmastikoksiidi. Loomade seedetegevuse tulemusena paiskub keskkonda miljardeid tonne metaani (CH4), mis aitab kliimasoojenemisele kaasa 23 korda rohkem kui süsihappegaas. Loomakasvatus toodab 13,52−183% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Võrdluseks: autod, lennukid, rongid ja teised transpordivahendid kokku paiskavad õhku 13,1% inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaasidest.
Globaalse soojenemise tagajärgedeks peetakse jääliustike sulamist, maailmamere veetaseme tõusu ja ilmastikukatastroofide sagenemist. Ennustatakse, et jääliustike sulamine Antarktikas ja Arktikas põhjustab mitmete liikide hävimist, näiteks Adeelia pingviinid ja jääkarud. Maailmamere tõus toob kaasa aga mitmete rannikualade ja linnade üleujutamise. Miljonid inimesed jäävad ilma oma kodudest ja on sunnitud kliimapõgenikena ümber asuma, mis viib ülerahvastatuse ja seetõttu suurema sõjaohuni teatud piirkondades. Tõusev mereveetase on ohuks ka maailma mageveevarudele ja hävitab taimestikku, mis ei talu soolast vett. Äärmuslike ilmastikutingimustega kaasnevad senisest tugevamad tormid ja orkaanid, mõnel pool üleujutused, teisal aga pikad põuaperioodid.