Loomade õigused, eetika ja keskkond

Mida tähendavad loomade õigused ja millega on loomad õigused ära teeninud?

Loomaõiguslased on seisukohal, et loomad väärivad nende endi huvidest lähtuvat kohtlemist, olenemata sellest, kas nad on armsad, inimesele kasulikud või kuuluvad ohustatud liiki. See tähendab, et neile laienevad teatud põhiõigused nagu õigus elule ja kehalisele puutumatusele. Neid õigusi ei tohi inimesed rikkuda, kasutades loomi toiduks, riietuseks, meelelahutuseks, loomkatseteks või teistel omakasupüüdlikel eesmärkidel.

Loomadele õiguste andmist on seatud kahtluse alla vastuväidetega, et loomad ei suuda meile oma huvidest teada anda, ei mõista õiguste olemust või et õigustega peaksid alati käima kaasas kohustused, mida loomad ei ole ju võimelised teadlikult võtma. Kuid sama kehtib ka näiteks imikute või sügava vaimse puudega inimeste kohta. Sellegipoolest ei võta me neilt põhiõigusi, vaid otse vastupidi, kanname haavatavate ühiskonnaliikmete eest erilist hoolt.

Lähemalt saab lugeda näiteks Peter Singeri klassikalisest loomaõigusluse teemalisest raamatust "Animal Liberation", mis on tõlgitud ka eesti keelde („Loomade vabastamine“).

Loomad tapavad teisi loomi toiduks, miks inimesed ei või seda teha?

Enamik loomaliike, kes tapavad ise oma saagi, ei jääks lihata ellu. Samuti toimivad loomad instinktiivselt ega saa langetada moraalseid otsuseid nagu inimene. Loomariigis on levinud ka oma liigikaaslaste, sealhulgas vastsündinute tapmine, üksteise tagant varastamine, vägistamine ja palju muud, mida inimühiskonnas ei peeta eetiliseks. Seega ei ole mingit põhjust, miks peaksime lihasöömise küsimuses võtma eeskuju teistest loomadest. Et inimene püsib elusa ja tervena ka taimetoidul, siis pole loomade tapmine toiduks vajalik ega millegagi õigustatud.

Inimesed on aegade algusest liha söönud. Miks peaksime nüüd loomsest toidust loobuma?

Inimese anatoomia ja meie lähisugulastest inimahvide toidusedel viitavad sellele, et me oleme arenenud toituma nii lihast kui taimedest. See ei tähenda aga, et peame tingimata sööma mõlemat. Erinevatel ajaperioodidel ja muutuvas keskkonnas on taimsete ja loomsete toiduainete osakaal erinevates maailma paikades suuresti varieerunud. Selline paindlikkus ongi võimaldanud inimesel nii edukalt üle kogu maailma levida. Arvestades, millist laastavat mõju avaldab lihasöömine tänapäeval nii keskkonnale kui inimeste tervisele, võib üleminekut taimetoitlusele näha kui järjekordset hädavajalikku kohandumist ümbritsevaga. Lisaks ei tasu unustada, et inimühiskonnas on aegade algusest saadik olnud koht ka empaatiavõimel loomade suhtes ning kahtlusel loomalt elu võtmise õigsuses, näiteks tuhandeid aastaid vanas budistlikus õpetuses. Inimeetika on samuti aja jooksul arenenud ja kohanenud. Nii on tänapäeval loobutud paljudest minevikuühiskondades tavapärastest praktikatest, sest neid ei peeta enam eetilisteks: orjapidamine, teiste inimeste söömine jmt.

Miks ei või inimesed loomi kasutada, kui me oleme neist nii palju intelligentsemad?

Kui intelligentsus ja mõtlemisvõime on kriteeriumid, mille järgi eristada inimesi loomadest, siis kahjuks peaksime endi hulgast välja arvama ka inimesed, kellel neid võimeid ei ole (näiteks imikud ja raske vaimse puudega inimesed).

Kõrgem intelligentsus ei anna ühele inimesele õigust teist inimest väärkohelda. Miks peaks see andma meile õiguse väärkohelda loomi? On loomi, kes on intelligentsemad, loovamad, teadlikumad ja suhlemisaltimad kui mõned inimesed. Vaatamata sellele, et loomadel puudub mõtlemisvõime, on nad tundlikud olendid ning tunnevad peamisi emotsioone, valu ja hirmu samamoodi kui meie.

Miks ei võiks süüa piimatooteid? Lehmad ju tahavad, et neid lüpstaks.

Lehmadel tekib piim samadel põhjustel, mis inimestelgi – oma järglaste toitmiseks. Piimalehmi tiinestatakse kunstlikult igal aastal, et kindlustada pidev toodang, ning neilt võetakse vasikad ära kohe pärast sündi, see tekitab stressi nii vasikale kui ta emale. Lehmad on kunstlikult aretatud ulmelistes kogustes piima andma, mis toimub nende tervise arvelt ja tekitab suuri ebamugavusi. Pooled vasikatest on isased ega anna piima, mistõttu nad nuumatakse ja tapetakse juba noores eas. Seega toetab piimatoodete tarbimine paratamatult vasikalihatööstust. Loe siit lähemalt, miks piimatööstus pole kaugeltki loomasõbralikum kui lihatööstus. Lisaks võid lugeda blogipostitust siit.

Miks mitte süüa mahepõllumajandusest pärinevaid loomseid tooteid, kus loomad on vabapidamisel?

Kuigi mahepõllumajanduses võivad loomade elutingimused olla paremad kui suurfarmides, jääb nende heaolu siiski kasumi teenimise eesmärgi kõrval alati teisejärguliseks. Ka mahepõllumajanduses piiratakse loomade vabadusi ning neid väärtustatakse eelkõige tootmisjõudluse seisukohalt. Samamoodi tiinestatakse lehmi, sigu ja lambaid sunniviisiliselt ja lehmadelt võetakse vasikad ning emapiim, tapetakse vastkoorunud kuketibud ja hukatakse loomad niipea, kui nende pidamine ei ole enam majanduslikult mõttekas.

Lisaks kulub vabapidamisel elavate loomade pidamiseks isegi rohkem resursse (näiteks põllumaad) kui suurtootmises. Arvestades maakeral elavate inimeste hulka, saaks mahepõllumajandus olla mõeldav vaid väikese privilegeeritud kildkonna jaoks.

Taimed tunnevad ju ka valu, miks neid siis süüa tohib?

Taimedki on elusorganismid ja reageerivad paljudele mõjutajatele (valgus, niiskus jne). Siiski pole teaduslikult selgeks tehtud, mismoodi taimed täpselt maailma tajuvad või kas neil on võime tunda valu. Kas on võimalik, et taimed tunnevad valu samamoodi nagu loomad, jääb tõenäoliselt inimeste jaoks veel pikaks ajaks teadmata. Küll aga on ilmselge, et loomad tunnevad valu ja peamisi emotsioone nagu rõõm, kurbus, üksindus, hirm jmt inimestele väga sarnaselt. Samuti on selge, et eluspüsimiseks peame me millestki toituma ning loomade asemel saame söögiks valida valida taimed, kelle valutundlikkus on kaheldav.

Veelgi enam, mitmete taimeliikide paljunemine toimibki tänu sellele, et nende seemned levivad inimeste ja loomade seedetrakti kaudu edasi, seega on vähemalt viljade puhul ebatõenäoline, et taimed nende söömisele negatiivselt reageeriks. Lisaks süüakse enamike taimede puhul vaid nende osi (lehed, varred, viljad) ning taim ise jääb ellu või süüakse taim alles siis, kui tema elutsükkel on juba läbi (teraviljad).

Ei tasu ka unustada, et süües loomi, hävitame kokkuvõttes kordades rohkem taimi, sest iga toiduks tapetud täiskasvanud loom on terve oma elu toitunud taimedest.

Kui kõik inimesed sööksid ainult taimi, siis kas neid üldse jätkuks kõigile toiduks?

Jah, sest põllumajandusloomade kasvatamiseks kulub väga palju rohkem sööta kui oleks vaja kogu maakera rahvastiku toitmiseks. Liha- ja piimatööstus raiskab ja hävitab äärmiselt palju maa-, energia- ja veeressursse. Loe lihasöömise keskkonnamõjudest lähemalt siit ning põhjalikku blogipostitust siit.

Mis mõtet on hakata veganiks, kui on võimatu täielikult vältida kõiki loomseid tooteid ja igasugust loomade kahjustamist?

Võimatu on elada kellelegi kahju tekitamata – me kõik oleme kogemata astunud sipelga peale või hinganud sisse mõne putuka. See ei tähenda aga, et peaksime lisaks veel meelega põhjustama mõttetuid kannatusi. Kui ajad kogemata kellegi autoga alla, ei tähenda see ju samuti, et peaksid edaspidi meelega käituma samamoodi teistegi inimestega. Pigem annab meie elutegevuse paratamatu negatiivne mõju ümbritsevale veelgi rohkem põhjust seda tasakaalustada säästvama käitumisega.

Kuidas tuleks põllumajandusloomad ilma inimeseta toime, kui kõik inimesed veganiks hakkaksid?

On ebareaalne, et kõik inimesed hakkaksid üleöö veganiks. Kui selline areng toimub aegamööda, siis väheneb nõudlus liha järele järk-järgult ning toiduks kasvatatakse üha vähem loomi. Võib eeldada, et muutub ka inimeste suhtumine põllumajandusloomadesse ja neid peetakse mõnedes taludes sarnaselt kasside ja koeradega nagu lemmikloomi. Kindlasti oleks neid arvuliselt oluliselt vähem, aga välja ükski loomaliik ei sureks.

Mis saaks kõigist loomade kasutamisega seotud traditsioonidest, tavadest ja töökohtadest?

Ka auto leiutamine, orjuse kaotamine ja Teise maailmasõja lõpp tõid kaasa ümberkorraldused tööturul ja traditsioonide muutumise. Tavade teisenemine on osa ühiskonna arengust, mitte põhjus seda vältida.

Kas loomadel ei ole parem ja turvalisem elada inimese hoole all kui looduses, kus neid ähvardavad nälg, haigused ja teiste loomade kallaletungid?

Metsloomade jaoks on vaba loodus kodune elukeskkond, kus nad saavad elada liigiomast elu. Vangistuses känguvad nad aga vaimselt ja füüsiliselt. Inimese meelevallas olemine on loomadele tihtipeale hoopis ohtlikum kui elu vabaduses. Seda illustreerib selgelt põllumajandusloomade olukord. Kuigi kodustatud loomad ei ole kohastunud eluks inimeseta, ei tuleks neil metsikus looduses ilmselt kunagi läbi elada selliseid kannatusi, nagu igapäevaselt suurfarmides.

Kas karmides looduslikes tingimustes elavatel rahvastel, kelle jaoks küttimine ja kalapüük on elulisesed vajadused või traditsioon, on õigus loomi tappa?

Kogukondadele, kes elavad keskkonnas, mis taimetoitlust ei võimalda, ei saa seda ette heita. Enamike tänapäeva inimeste jaoks ei ole liha, karusnahk ja nahk siiski ellujäämiseks vajalikud.

Kuidas mõjutab liha ja piima tarbimine keskkonda?

Tänapäeva liha- ja piimatööstusel on tohutu keskkonnamõju. See raiskab tohutul hulgal loodusvarasid, saastab vett, pinnast ja õhku ning on suurim kasvuhoonegaaside tekitaja kõigi tööstusharude hulgast, kaasa arvatud kõik transpordiliigid kokku. Loe põhjalikku ülevaadet loomatööstuse mõjust keskkonnale siit ning seltsi blogipostitust siit.

Mis on loomsete toodete tarbimisel pistmist sotsiaalse ebavõrdsusega?

Lihatarbimine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, eriti kõige vaesemaid ja haavatavamaid neist. Loomapidamine raiskab ja hävitab tohutul hulgal ressursse, mida saaks kasutada nälgivate inimeste toitmiseks. Kuna lääneriikides, sealhulgas Euroopas, napib põllumaad, kasvatatakse arengumaades miljonitel hektaritel lääne põllumajandusloomadele sööta, kuigi maad saaks kasutada tõhusamalt. Põllu- ja karjamaade rajamiseks raiutakse maha vihmametsi ja sunnitakse põliselanikke oma kodukohtadest lahkuma. Samuti on loomatööstus üks olulisimaid kliimasoojenemise põhjustajaid, mis mõjutab esmajärjekorras just vaesemaid riike. Lisaks on töö tapamajades, aga ka nahaparkimistöökodades ohtlik ja raske ning sellega on sunnitud oma tervise ohtu panema just kõige madalamal elujärjel inimesed. Loe lisaks loomatööstuse mõjust inimestele siit.

Kuidas saab liha tootmine olla halb, kui see on seadusega lubatud?

Kahjuks ei ole mitte kõik ebaeetilised teod ebaseaduslikud ja paljud tooted poelettidel on kaheldava väärtusega. Näiteks on lubatud müüa rõivaid ja mänguasju, mille valmistamisel on kasutatud lapstööjõudu või tarbija tervist kahjustavaid tooteid nagu alkohol ja tubakas. Praegused seadused on välja kujunenud tänapäevast erinevas maailmas ning nende muutmiseks on vaja piisava hulga inimeste survet, keda taimetoitluse ja veganluse taga praegu veel ei ole.

Kui vegan satuks üksikule saarele ja tema ainuke võimalus ellujäämiseks oleks tappa ja süüa loomi, kas ta teeks seda?

Keegi meist ei tea, kuidas me tegutseks ekstreemsetes oludes. On olemas näiteid nii väga julmast kui ka väga õilsast käitumisest. Muuhulgas on inimesed meeleheitlikus olukorras tapnud ja söönud ka teisi inimesi, rääkimata näiteks lemmikloomadest. Sellel ei ole aga mingit tähendust meie igapäevaste valikute seisukohalt, sest neid tehes ei ähvarda meid näljasurm.

KKK - loomade õigused, eetika ja keskkond