„Viimane sõna“ on ankeet Eesti Vegan Seltsi blogis, mida täidab iga kord erinev seltsi liige ning mille käigus avalikustavad nad oma „viimased“. Eks ikka seepärast, et veganitele peab alati viimane sõna jääma! Seekord vastas Matis.
MATIS
Mina olen helilooja. Minu koduleht on
matisleima.ee. Muusika on midagi palju suuremat ja mõjusamat kui lihtsalt tarbitavad träkid Spotifys. Nagu värvid ja kujundid, mida saab organiseerida pildiks, videoks, riieteks, valguslahenduseks. Või nagu toiduained, mida saab lõputult enda elushoidmiseks kombineerida.
Viimane mitteinimloom, kellega lähemalt kokku puutusin… Lokaali Tilk entusiastlik must koer.
Viimane laul/muusikapala, mis pani mind tundma, et just see on see minu lugu…Äärmiselt ebaminulikult - õppuse ajal autoraadiost kuuldud Black Eyed Peasi „Meet Me Halfway“, mille alles nädal hiljem üles otsisin ja 200x kuulasin.
Viimane raamat või artikkel, mida kellelgi lugeda soovitasin… Artikled jagan alatasa oma FB profiilil. Artur Minenko postitus sellest, kuidas inimesed enam puhata ei oska. Enne seda lehe „Erakordne suhe“ postitus „Abielust LHV pangaga“, mis on üsna samal teemal,
hassle culture’ist.
Viimane restorani- või kohvikuelamus, mis kiitust väärib… Seesama õhtune suts
Tilgas. Aga muidugi elu parim restoranielamus ÜLDSE sõbrapäeval
Klorofüllis. Või mistahes käik
Rohesse või
Nihesse!
Viimane avalik üritus, mida külastasin… Esimest korda toimunud Narva FolkFest, kus õnnestus jupp aega koos ansambel Kiioraga pilli mängida.
Viimane toit, mille valmistamine üldse välja ei tulnud… Ristorante külmutatud pitsa. Nii see käib, et mida lihtsam, seda raskem.
Viimane fakt mitteinimloomadest või veganlusest, mis mind üllatas… Et lemmikloomadena peetud teatud liiki kilpkonni pannakse talveune ajaks külmikusse… Või et veganluse isa Donald Watson oli viiulimängija nagu minagi.
Viimane uudistoode, mida proovisin ja meeldis väga… Värska magneesiumivesi (ilma laimita!!!).
Viimane äpp, mille telefoni laadisin… Dropbox
Viimane kord, kui midagi parandada või ehitada proovisin… Paar kuud tagasi ehitasin kassi lamamistorni ümber.
Viimane kord, kui mugavustsoonist välja astusin… Täna hommikul ärgates.
Viimane kord, kui uue veganiga tutvusin… Sain endale solfiõpilase, kellega olin varem kaks korda juba kohtunud.
Viimane hea nõu, mida mulle anti… „Puhkamine pole ebaproduktiivne aeg.“ - ChatGPT
Viimane kord, kui südamest naersin… Ma naeran südamest palju. Aga eriti jahin neid hetki, kui saab naerda nii, et piss püksis. Tegime sõpradega kognitiivsete võimete testi, et näha, kas ässame sama hästi nagu president Trump. Jäime toppama seal, kus oli kolme looma pildi all kirjas „Name these animals“ ja me ei suutnud ninasarvikule mingit lahedat nime välja mõelda.
Viimane asi, mida inimesed minu kohta arvaksid (kuid mis sellegipoolest tõele vastab)… Et mul on keldris eestikeelsete Miki Hiire koomiksite kollektsioon, kust on ainult 1 number puudu.
Suur aitäh, Matis! Soovime sulle palju hullupööra naljakaid hetki ja et see üks Miki Hiire number oma tee sinuni leiaks!***
NB! Homme (30.05) on sul harukordne võimalus Matisega veelgi lähemalt tutvuda, sest ta võtab üle Eesti Vegan Seltsi Instagrami konto ja jagab sealsetes storydes oma laupäevaseid tegemisi: @eestiveganselts.