Veganlus on maailmavaade ja sotsiaalse õigluse liikumine, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks. Veganluse eesmärgiks on loomade kasutamise, ebaõiglase kohtlemise ja tapmise lõpetamine inimeste poolt ning loomadele põhiõiguste tagamine: õigus elule, vabadusele, kehalisele puutumatusele ja õiglasele kohtlemisele. Loe veganluse eetika kohta lähemalt siit.
Vegantoitumise kasuks tehakse tihti valik ka selle positiivsete tervisemõjude pärast. Samuti välditakse loomset keskkondlikel põhjustel.
Praktiliselt väljendub veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.
Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid võetusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine.
Kuid veganlus ei piirdu ainult toitumisega. Veganid väldivad ka tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused ja loomaaiad.
Vegani toidulaud on tegelikult väga mitmekesine ja toitev. Kui loomseid toite mitte süüa, jäävad alles:
Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest. Vegantoitude tegemine pole seejuures raskem või ajakulukam, tuleb vaid retsepte uurida, soovitatavalt uusi maitseid ja toite proovida ning natuke harjutada.
NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele, kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid.
Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.
Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟.
“Vegan” käänatakse eesti keeles: vegan-vegani-veganit. 2013. aasta Õigekeelsussõnaraamatus ÕS on sõna “vegan” täiesti olemas. Ekslik on kirjutada vegaan või veegan. ÕS paneb võrdusmärgi veganluse ja täistaimetoitluse vahele, kuid see ei ole korrektne, sest veganlus on laiem mõiste ega hõlma vaid toitumist.
“Vegan” kasutatakse ka omadussõnana, nii näiteks võib täpsustada mõnd toiduainet: “veganšokolaad” või “veganmajonees”.
Aastal 1847 Manchesteris Ühendkuningriigis asutatud The Vegetarian Society (vegetaarlaste ühing) sõnul on inglisekeelne sõna vegetarian (vegetariaan) tuletatud ladinakeelsest vegetus‘est, mis tähendab elusat või jõulist. Teisalt väidavad Oxford English Dictionary (Oxfordi inglise keele sõnaraamat) ja mõned teised allikad, et sõna moodustati vegetable’ist (juurvili) ja liitest “-arian”. 1944. aastal eraldus The Vegetarian Society’st täistaimetoiduline grupp, mille liige Donald Watson (1910-2005) hakkas välja andma infolehte Vegan News (veganuudised); sõna vegan moodustati vegetarian’i kolmest esitähest ja kahest viimasest tähest. Watsoni sõnul tähistas see vegetariaani algust ja lõppu. Peagi asutati ka maailma esimene vegan selts (The Vegan Society).
Päise foto: Jo-Anne McArthur / We Animals