Uus raport: taimse põllumajanduse toetamine on hädavajalik

02. juuli 2026

24. juunil esitleti Euroopa Parlamendis raportit, mis analüüsib täielikult või osaliselt taimekasvatusele üle läinud põllupidajate kogemusi. Raport pakub poliitikakujundajatele väärtuslikku ülevaadet, milliseid muutusi on vaja jätkusuutlikkuse ja toidujulgeoleku tagamiseks.

Vasakul raporti esikaas. Foto paremal: monticellllo / Adobe Stock

Euroopa Liidu jaoks on toidujulgeolek, majanduslik vastupanu- ja konkurentsivõime, hea mulla- ja veemajandus ning maapiirkondade elavdamine olulised poliitilised eesmärgid. Mitmekesistatud põllumajandustootmine panustab nende saavutamisse märkimisväärselt. ELi taimse toidu tegevuskava (EU Action Plan for Plant-Based Foods) raporti kontekstis tähendab mitmekesistamine uute põllukultuuride (eelkõige kaunviljade) kasvatamist ning liikumist suurema taimse osakaaluga tootmissüsteemide poole.

Mitmekesistamine ei ole pelgalt teooria: paljud uuendusmeelsed põllumajandusettevõtted üle Euroopa Liidu näitavad juba praegu, mida see tegelikult tähendab. Raport „Vastupidavuse kasvatamine: lood põllumajanduse mitmekesistamisest Euroopa Liidus“ analüüsib 33 põllupidaja kogemusi 18 Euroopa Liidu riigis.

Need kogemused näitavad, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad senisest märksa rohkem panustama kohaliku taimse toidu tootmisse – sealhulgas valgukultuuridesse – ning tugevate ja hästi toimivate väärtusahelate arendamisse.

Muutustega kaasas käinud raskustest hoolimata ütles 66,7% tootmist mitmekesistanud põllupidajatest, et tootmise mitmekesistamisel oli positiivne mõju nende elukvaliteedile. 42,5% tootjatest märkis, et mitmekesistamine avaldas nende majanduslikule olukorrale positiivset mõju. 39,4% vastanutest leidis, et märkimisväärne mõju puudus. Taimsele tootmisele ülemineku tähtsus tuleb eriti hästi esile siis, kui vaadata noorte huvi põllumajandusega tegelemise vastu.

Inspireerivad lood

Taanis asuv ettevõte Bælgkompagniet läks 2018. aastal sigade kasvatamiselt üle mahekaunviljade harimisele, mille ajendiks oli uue põlvkonna soov põllupidamisega jätkata, kuid üksnes taimset tootmist arendades. Vaata videot Mathiase, Klausi ja Lene teekonnast:

Bart ja Tom Grobben Hollandist võtsid oma vanemate traditsioonilise piimafarmi üle 2017. aastal. Nende motivatsiooniks oli jätkusuutlikkus ning soov olla osa lahendusest, mitte probleemidest. Vennad tõdesid, et inimesed soovivad lehmapiima tarbimise lõpetada, aga turul domineerivad suured välismaised ettevõtted, kugi sojaube võiks kasvatada ka Hollandis. Nad otsustasid selle lünga täita ning lisaks soja kasvatamisele tegelevad nad 2022. aastast ka sojapiima ja -jogurti tootmisega.

Heikki Ajosenpää. Foto: EliseKulmala/MAGNETPHOTOGRAPHY

Soome mahepõllumees Heikki Ajosenpää hakkas lisaks hernestele ja põldubadele lupiini ja soja kasvatamisega eksperimenteerima, sest mõistis, et kaunviljad on eriti olulised toidujulgeoleku seisukohast. Mitmekesistamise suurimaks kasuteguriks on tema jaoks olnud uus külvikord, mis tähendab, et saagikoristus jaotub pikema aja peale ning taimekasvatusega seotud riskid on väiksemad.
Ka teise soome põllupidaja Toni Lindqvisti, kes kasvatab kanepit, hernest, põldube, talirapsi, nisu, koriandrit ja köömneid, kogemus sarnaneb Heikki omale, sest uute taimekultuuride lisamine tähendab, et kõiki põllukultuure ei koristata samal ajal, risk on väiksem ja tootmine kasumlikum.

Praktikast lähtuvad soovitused poliitilisteks muudatusteks

Raport toob välja seitse soovitust mitmekesistamise positiivsete mõjude maksimeerimiseks:

valmistada põllupidajaid muutusteks ette;
vähendada tootmisriske;
parandada rahastuse kättesaadavust;
luua selge regulatiivne raamistik;
arendada kohalikke väärtusahelaid;
suurendada lisandväärtust tootmisahelas;
toetada kohaliku taimse toidu tarbimist.

Kõik intervjueeritud põllupidajad toetavad taimse toidu väärtusahelate arendamist koos riiklike strateegiatega taimekasvatuse mitmekesistamiseks.

Ka suhtumine peab muutuma

Ühe mõjukaima kõne pidas Brüsselis toimunud esitlusel Austria parlamendisaadik Thomas Waitz, kes juhtis tähelepanu sellele, kuidas taimekasvatajad valitsuste tegemata tööd kompenseerivad ning kuidas ELis toimub mõttetu ristisõda taimsete toodete suupärase nimetamise vastu. Ta lõpetas oma sõnavõtu järgmiselt:

„Me oleme kahjuks tunnistajateks omamoodi kultuurisõjale, mille kohaselt liha ja piima tarbimine on see hea asi, millega uhked prantslased, austerlased, belglased või luksemburglased tegelevad. See on, kuidas traditsiooniliselt elama peaks. Kui sa teed midagi muud, siis oled woke-rohelise vikerkaareviirusega nakatunud. Selline suhtumine on väga problemaatiline ja meil tuleb sellele vastu seista. … [Taimekasvatajate tegevus, raportiküsitluses ja Brüsselis paneelvestlusel osalemine] on parim viis demonstreerimaks, et asi ei ole kultuurisõjas, vaid selles, et põllupidajad kasvataksid, mida inimesed süüa tahavad. Põllupidajate ülesandeks pole tarbijate harimine, mida nad sööma peavad, vaid selle tootmine, mis tarbijatele meelepärane on, ja seda kõige keskkonna-, kliima- ja loomasõbralikumal viisil.“

Meie valitsusel lasub kohustus tagada jätkusuutlik toidujulgeolek ning anda inimestele usaldusväärset teavet selle kohta, milline toit on kõige keskkonna-, kliima- ja loomasõbralikum. Ka Eestis tuleks selle lahutamatu osana koostada taimse toidu tootmise ja tarbimise edendamise strateegia.

Tutvu raporti ja selles sisalduvate soovitustega põhjalikumalt: „Growing Resilience: Farm diversification stories from across the EU“ („Vastupidavuse kasvatamine: lood põllumajanduse mitmekesistamisest Euroopa Liidus“)

***

NB! Kui oled Eesti põllupidaja, kes on täielikult või osaliselt taimekasvatusele üle läinud, või oled sellisest ettevõtjast teadlik, siis võta palun Eesti Vegan seltsiga ühendust: info@vegan.ee.