Uus raport võrdleb taimse ja loomse toidu käibemaksumäärasid EL-is

10. november 2026

Euroopa Taimetoitlaste Liit (EVU) avaldas uue raporti, milles võrreldakse taimse toidu maksustamist liha ja piimatoodete maksustamisega kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis.

Täna avaldatud aruandes „Taimse toidu käibemaksumäärad 2026“ käsitletakse kahte taimset tootegruppi, mis asendavad funktsionaalselt loomseid tooteid: taimsed alternatiivid piimatoodetele, lihale ja kalale, näiteks taimsed joogid, juust, hakis või nagitsad, millest igaüht võrreldakse vastava loomse tootega; ning traditsioonilised taimsed valgud (tofu, tempe, seitan, tekstureeritud sojavalk ja kaunviljad), millel ei ole ühte kindlat loomset vastet ning mida seetõttu võrreldakse värske lihaga.
Aruandes ei käsitleta puu- ja köögivilju ega muid taimseid toiduaineid. Samuti ei käsitle aruanne teisi makse nagu aktsiisid või suhkrumaks.

12 liikmesriigis kehtib vähemalt ühe taimse toote puhul kõrgem käibemaksumäär kui selle loomsel vastel. Eesti kuulub aruandes 15 eeskujulikuks peetud riigi hulka, kus ühelegi taimsele tootele ei rakendata kõrgemat käibemaksumäära kui selle loomsele vastele, sest toidule kehtib ühtne 24% käibemaks. Siinkohal olgu aga selgitatud, et Eesti Vegan Selts ei väljenda raporti jagamisega seisukohta Eestis kehtiva 24% käibemaksumäära kohta. Seltsi veendumuse kohaselt ei tohiks taimne toit kui looma-, keskkonna- ja tervisesõbralikum valik kunagi olla maksustatud kõrgemalt kui loomset päritolu toit. Seda põhimõtet on oluline järgida, kui tehakse ettepanekuid valitud toidukaupade käibemaksu alaliseks või ajutiseks alandamiseks.

Hiljutise näitena lähiriikidest võib tuua Läti, kus perioodil 1. juuli 2026–30. juuni 2027 kehtib ajutine 12% käibemaksumäär senise 21% asemel piimale, värskele linnulihale, leivale ja munadele. Ajutine madalam määr ei kaasa taimseid alternatiive.

Ka Eestis on toiduainete käibemaksu alandamine jätkuvalt päevakorral. Septembris 2025 riigikogu rahanduskomisjonis arutlusel olnud, kuid tagasi lükatud sotsiaaldemokraatide eelnõu põhitoiduainete (juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete ning munade) käibemaksu langetamise kohta ignoreeris loomsete toodete taimseid vasteid ja taimseid valgutooteid.

26. oktoobril 2026 andis Isamaa riigikogule üle sarnase eelnõu, millega soovitakse kehtestada käibemaksu 13% soodusmäär värskele ja külmutatud lihale ning kalale, maitsestamata piimatoodetele, täidiseta leiva- ja saiatoodetele ning värskele ja lisanditeta külmutatud köögi- ja puuviljale. Ettepanek ignoreerib (täis)taimetoitlaste põhitoiduainete hulka kuuluvaid traditsioonilisi taimseid valguallikaid, mis on liha ja kala alternatiiviks (maitsestamata kaunviljad, tofu, tempe, seitan ja tekstureeritud sojavalk), ning taimseid maitsestamata piimatoodete alternatiive.
Lisaks traditsioonilistele taimsetele valkudele oleks eeskujulik arvestada ka toidutehnoloogia arengutest sündinud toodetega nagu näiteks mükovalgust valmistatud tooted.

EVU aruanne selgitab muu hulgas, miks käibemaks oluline on. Jaehind on Euroopa tarbijate toiduvalikute tegemisel kõige olulisem mõjutegur. Ka Euroopa Komisjon tõi juulis avaldatud ELi valgusüsteemi vastupidavuse, strateegilise autonoomsuse ja kestlikkuse suurendamiseks mõeldud tegevuskava raames välja, et toidukaupade hinnad võivad julgustada tarbijate üleminekut mitmekesisemale toitumisele ning maksustamine on üks riiklikest vahenditest, mille abil saab kujundada tervislikumaid ja mitmekesisemaid toitumisharjumusi.

EVU kutsub raportis Euroopa Komisjoni üles kehtestama taimse toidu maksustamiseks ühtseid suuniseid ning 12 liikmesriiki, kus taimset loomsega võrreldes rohkem maksustatakse, seda erinevust eemaldama.

Taimsete toodete, liikmesriikides kehtivate maksuerinevuste ja nende mõju kohta loe pikemalt aruandest.

Tutvu aruandega